Valeinfo levitamine eesmärgiga kahjustada ohvri mainet.
Selgitus: Levitades teadlikult valesid väiteid, pannakse ohver olukorda, kus tema usaldusväärsus ja reputatsioon saavad kannatada
Ohvri videote või piltide moonutamine ja nende levitamine.
Selgitus: Visuaalide muutmine, nt filtrite või montaaži abil, võib jätta vale mulje ja tekitada kahju ohvri kuvandile.
Lõigatud ja kontekstist välja rebitud videoklippide jagamine, et ohvrit naeruvääristada.
Selgitus: Lõigatakse välja laused või sõnad, et jätta mulje, nagu ohver oleks öelnud midagi sobimatut.
Anonüümsete või libakontode loomine, et levitada viha ja ähvardusi.
Selgitus: Selliste kontode alt postitatakse ründavat sisu, et jääda karistuseta ja kahjustada ohvrit varjatult.
Sihipärane jälitamine ja pidev kommenteerimine ohvri postituste all.
Selgitus: Korduvad negatiivsed kommentaarid tekitavad vaimset survet ja võivad viia eneseväärtuse languseni.
Ohvri isiklike andmete (nt telefoninumber, aadress) avalikustamine (doxing).
Selgitus: Isikuandmete jagamine seab ohtu ohvri turvalisuse ja võib põhjustada reaalseid ähvardusi.
Ohvri identiteedi varastamine ja tema nimel postituste tegemine.
Selgitus: Võltsitud kontod või sarnase nimega profiilid võivad tekitada segadust ja kahjustada mainekujundust.
Süüdistuste esitamine ilma tõenditeta eesmärgiga tekitada avalikku pahameelt.
Selgitus: Valesüüdistused võivad viia ohvri sotsiaalse isoleerumiseni või isegi töökaotuseni.
Avalikud grupid või lehed, mis on loodud ühe konkreetse inimese vastu.
Selgitus: Kogukonnad, mille eesmärk on kellegi vastu tegutsemine, normaliseerivad kiusamist.
Ohvri eraeluliste detailide lekkimine ja nende kasutamine tema vastu.
Selgitus: Privaatsete sõnumite või fotode levitamine rikub usaldust ja väärikust.
Solvavad meemid või pildid, mis kujutavad ohvrit negatiivselt.
Selgitus: Huumorina serveeritud meemid võivad varjata sügavat kiusamist ja alandamist.
Teiste üleskutsumine ohvrit ründama (cyber mobbing).
Selgitus: Kampaanialik rünnak suurendab ohvri kannatusi mitmekordselt.
Ohvri tööandja või pereliikmete kaasamine kiusamisse.
Selgitus: Püütakse ohvrit mõjutada läbi tema lähikondlaste surve.
Psühholoogiline terror – pidevad ähvardused, solvavad kirjad, ahistavad sõnumid.
Selgitus: Korduv vaimne surve võib viia ärevushäirete või depressioonini.
Võltsitud tõendite (nt ‘screenshottide’) tootmine ja levitamine.
Selgitus: Valeinfo abil püütakse ohvrit kompromiteerida ja tema usaldusväärsust hävitada.
Avalik häbistamine sotsiaalmeedias – nt TikTokis või Facebookis.
Selgitus: Ohvri avalik alandamine võib kaasa tuua massilise kaasakiusamise.
Süüdimatult esitatud ‘arvamused’, mis tegelikult on varjatud laim.
Selgitus: Pealtnäha neutraalne sõnastus varjab kiuslikku ja ründavat alatooni.
Ohvri kommentaaride moonutamine või tema vastu pööramine.
Selgitus: Võetakse kommentaarist üksikud sõnad ja esitatakse need kallutatult.
Kiusamise õigustamine ‘huumorina’ või ‘väljendusvabadusena’.
Selgitus: Solvamist ja alandamist peidetakse näilise nalja või sõnavabaduse taha.
Süsteemne mainekahju tekitamine koostöös teiste kiusajatega.
Selgitus: Kollektiivne ründamine tekitab ohvrile tunnet, et terve maailm on tema vastu.