Juunis 2024 jõustus Euroopa Liidu direktiiv (EL) 2024/1385, mis kriminaliseerib muu hulgas intiimsete piltide nõusolekuta levitamise, küberjälitamise ja küberahistamise. See on murranguline samm naistevastase ja perevägivalla, aga ka digimaailmas leviva kübervägivalla vastu. Paraku näeme, et direktiivi elluviimine ja seadustesse jõudmine Eestis võtab kuni kolm aastat – alles 2027. aastaks peab Eesti oma seadused kooskõlla viima.
Aga mis saab senikaua ?
Küsimus, mida küsivad paljud: Kes tegeleb täiskasvanutega, kes on langenud küberkiusamise, veebipõhise jälitamise või sotsiaalmeedias toimuva laimamise ohvriks täna?
Kes kaitseb neid praegu ?
Kes kaitseb neid, kelle elu on avalikult rikutud?
Kes seisab nende eest, keda on hirmutatud – kelle vaimne tervis on küberrünnakute tõttu kokku varisenud?
Kes kaitseb neid, kelle pered on teadlikult lõhutud küberkiusajate süstemaatilise tegevuse tagajärjel?
Kui perekonna sisemised hetked, eraelu ja suhted tehakse avalikuks, moonutatakse ning levitatakse sotsiaalmeedias laimuna – siis see ei ole enam lihtsalt internetikäitumine.
See on purustav sekkumine inimeludesse.
Kes kaitseb ohvreid, kui küberkiusajad lähevad veelgi kaugemale –
– helistavad tööandjale, levitavad valeteavet,
– valetavad oma identiteedi kohta, et pääseda ligi ohvri terviseandmetele,
– meelitavad välja seadusega keelatud salvestisi või jagavad delikaatset infot, mille levitamine on keelatud?
Kes kaitseb ohvrite turvalisust, kui küberkiusajad tegutsevad osavalt seaduse piiril või sellest üle astudes – teadmisega, et süsteem ei sekku kiiresti ega jõuliselt?
Kes kaitseb neid lapsi,
kes näevad pealt oma vanemate kannatusi, hirmu ja ahastust?
Kui laps kogeb, kuidas tema ema või isa langeb küberrünnakute alla – kuidas levitatakse valesid, salvestisi ja laimu, kuidas vanem nutab, ei julge enam tööle minna või pelgab sotsiaalmeediat – siis kandub see trauma edasi lapse hinge.
Lapsed õpivad, jälgivad ja tunnetavad sügavalt.
Kui vanem murdub, murdub sageli ka lapse turvatunne.
Küberkiusamine ei lõpe ekraanil.
See liigub kodudesse, peresuhetesse, lastetubadesse.
Kui täiskasvanutel pole kaitset, siis pole kaitset ka lastel.
Süsteem vaikib.
Ohvrile soovitatakse pöörduda kohtusse – pikk ja kurnav tee, mille jooksul küberkiusaja saab takistamatult jätkata.
Kus on kohene tugi? Kus on kaitsemehhanismid? Kus on vastutus?
Hetkel on Eestis selge süsteemi ja spetsialiseeritud tugivõrgustiku puudumine täiskasvanutele, kes langevad digivägivalla ohvriks.
Politsei reageerib sageli alles siis, kui esineb reaalne oht elule või füüsiline kahju.
Samal ajal sotsiaalmeedias levivad salaja tehtud salvestised, laim, jälitamine ja ähvardused – kõik see jääb paljuski ohvri enda kanda.
Miks läheb nii kaua?
Seadusandlik protsess EL-i tasandil on põhjalik ja paindlik, kuid riikide siseriiklik seadusloome vajab analüüse, eelnõusid, kooskõlastusi ja arutelusid. Eestis valmistatakse 2025. aastal ette ülevõtmisanalüüsi ja 2026. aastal seaduseelnõu. See tähendab, et kuni 2027. aastani ei ole meil veel karistusseadustikus selget tuge, mis kaitseks kõiki kübervägivalla ohvreid.
Me ei saa oodata 2027. aastani – täiskasvanute küberkiusamine vajab tähelepanu juba täna
MTÜ Märka, Hooli ja Aita sõnum:
2024. aastal jõustunud Euroopa Liidu direktiiv (EL) 2024/1385 on oluline samm kübervägivalla kriminaliseerimisel.
Kuid reaalsus on see, et Eesti peab oma seadused kooskõlla viima alles aastaks 2027.
See on liiga pikk ooteaeg nende inimeste jaoks, kes juba täna langevad küberkiusamise ohvriks.
Me ei saa jääda ootama.
Meie tegevused on suunatud sellele, et täiskasvanute küberkiusamine oleks nähtav, tõsiseltvõetav ja reaalselt käsitletud probleem Eesti ühiskonnas juba täna.
Mida me teeme?
-
Toetame ohvreid, kes on langenud veebipõhise jälitamise, avaliku laimamise, ähvarduste või soovimatute salvestiste levitamise ohvriks;
-
Kogume lugusid ja kogemusi kübervägivalla ohvritelt
-
Loodame koostöös Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, ohvriabi spetsialistide ja muude valdkondlike asutustega pikaajalisi lahendusi.
Meie järgmine oluline samm:
Täiskasvanute küberkiusamise ulatuslik turuuuring, mida Eestis pole seni tehtud.
Selleks oleme hetkel:
-
Tegelenud taustauuringuga hinnapakkumiste päringuga ning määratlenud sihtrühmad (Uuringu sihtrühmaks on 18 – 74 aastased sotsiaalmeedia kasutajad Eestis.) ;
-
Alustanud rahastamisvõimaluste otsimist, et uuring saaks läbi viidud professionaalselt ja usaldusväärselt;
-
Koostöös Turu-uuringute AS-iga valmis uuring kohe läbi viima – niipea kui leiame rahastuse ( Hinnapakkumine 3900.- EUR + käibemaks) .
Miks see uuring on vajalik?
Me ei saa lahendada probleemi, mida ei ole kaardistatud.
Vajame konkreetseid andmeid, et mõjutada seadusloomet, luua tugisüsteeme ja survestada riiklikke institutsioone tegutsema.
Iga päev loeb.
Kes on meile pakkunud toetust ja koostöövalmidust?
(Seisuga 19. mai 2025)
✔️ Toetus ja koostöövalmidus:
-
Selver AS on vastanud meie pöördumisele positiivselt ning avaldanud valmisolekut toetada täiskasvanute küberkiusamise vastaseid kampaaniaid oma kommunikatsioonikanalites.
See on oluline samm ühiskondliku teadlikkuse suurendamisel ning annab kindlust, et ettevõte näeb probleemi tõsidust.
🤝 Asutused ja dialoogid:
-
Oleme aktiivselt suhelnud Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Ohvriabi peaspetsialistidega, tutvustanud neile küberkiusamise reaalset mõju täiskasvanutele ning jaganud vajaduspõhiseid ettepanekuid.
Kahjuks ei ole need arutelud seni viinud konkreetsete tulemusteni ega toetusmeetmete loomiseni.
Täiskasvanute küberkiusamises probleemi nähakse – aga ….” Täiskasvanud ohvrid saavad ainult enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.”
Me ei anna alla, jätkame dialoogidega. -
Oleme pöördunud ka veebipolitsei ja teiste õiguskaitseasutuste poole, juhtides tähelepanu süvenenud probleemile.
Senine tagasiside viitab siiski süsteemsele puudujäägile – täiskasvanute kaitse kübervägivalla eest on Eestis endiselt sisuliselt reguleerimata.Täiskasvanud küberkiusu ohvritel soovitatakse sageli pöörduda vaid kohtu poole, mis reaalsuses tähendab, et ohver jääb ilma kiirest ja praktilisest abist. Selline lähenemine annab tahtlikele küberkiusajatele sisuliselt vabad käed oma tegevust jätkata – karistuseta ja takistusteta.
🤝 Dialoogid ametiasutustega:
Oleme pidanud sisukaid arutelusid Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Ohvriabi peaspetsialistidega, kus ametnikud on kinnitanud, et täiskasvanute küberkiusamine on väga tõsine ja kasvav probleem.
Paraku paistab koostöövalmidus ja praktiline huvi lahenduste suunas veel nõrk.
Kuigi probleem on tunnistatud, on reaktsioonid olnud pigem ettevaatlikud ja tegevuskavad puuduvad. Tegutsema peaks aga juba täna – mitte alles 2027. aastal, kui seadusandlus muutub. -
🕊️ Mida oleme ise teinud?
Oleme käivitanud ulatusliku teadlikkust tõstva tegevuskava ning alustanud rahastuse otsimist turu-uuringu läbiviimiseks, mis oleks esimene omataoline Eestis ja looks tugeva aluse süsteemseks muutuseks.” Me ei saa lahendada probleemi, mida ei ole kaardistatud.”
Oleme pöördunud kümnete era- ja avaliku sektori organisatsioonide poole, otsides partnereid, toetajaid ja kaasamõtlejaid.
❗ Aga seni – valdavalt vaikus.
Oleme kogenud, et kuigi huvi ja mure võib esineda isiklikul tasandil, jääb selge tegutsemine ja toetuse väljendamine paljuski puudu.
Täiskasvanute küberkiusamine on valdkond, mis vajab julgust, selget seisukohta ja kiiret tegutsemist.
Kellelt ootame koostööd ja tuge?
👉 Sponsoreid, toetajaid ja koostööpartnereid, kes usuvad, et ükski inimene ei tohi jääda üksi küberrünnakute vastu.
👉 Ühiskondlikke liidreid, kes mõistavad, et täiskasvanute käitumisest õpivad lapsed, ning perede, töökeskkondade ja kogukondade turvalisus sõltub meie ühisest tegutsemisest.
Info@markahooliaita.ee
Sõnad võivad tappa. Sina saad päästa.
Toeta meie tegevust, levita sõnumit, liitu kampaaniaga – vaikus ei ole lahendus.